Lisa EestiMaa vandekohtu otsusele eestlaste põlisrahvaks kuulutamise kohta

polisrahva lisa vpilt

1. märtsil 2020 võeti vastu lisa 25. jaanuari 2020.a EestiMaa vandekohtu otsusele eestlaste põlisrahvaks kuulutamise kohta, milles täpsustatakse põlisrahva määratlust ja õigusi.

Enamlevinud määratluse järgi nimetatakse põlisrahvaks enne väljastpoolt lähtunud asumaastamist mingil maa-alal asunud rahvast, kellel on selle maaga ajaloo jooksul arenenud eriline kultuuriline side. Eestlased on üks Euroopa vanimaid põlisrahvaid, sest oleme elanud oma asualal ligi kümme tuhat aastat. Eesti rahvas pole oma praeguselt kodumaalt teadaolevalt kedagi teist välja tõrjunud ega ümber rahvastanud. Eestlased on põlisrahvana eriti haavatavad, sest nende maal moodustavad suure osa rahvastikust asumaastajad ja nende järeltulijad ning siin on osaliselt või täielikult säilinud asumaised võimu- ja majandussuhted. Aastal 2017 on eestlased oma põlisel asualal mitmes paigas vähemusse jäänud ning kogu rahvastikust moodustame vaid kaks kolmandikku.

"Seepärast kuulutame, eesti rahva nimel, et oleme Eestimaa Põlisrahvas koos kõigi kaasnevate õiguste ja eranditega
oma ajaloolisel ja keelelisel maa-alal."


Põlisrahvaste õigusi käsitlevates rahvusvahelistes avaldustes tunnustatakse põlisrahvaste ühiseid ja eraõigusi, eelkõige nende
õigust oma maale, omandile, loodusvaradele, maa-aladele, kultuurile, keelele ja eneseteadvusele ning kõik asjaosalised peavad põlisrahvaste maa-ala iseseisvust ja enesemääramisõigust tunnustama.

Põlisrahval on muu hulgas õigus ühiselt ja inimese tasandil kõikidele inimõigustele, nagu need on tunnustatud ÜRO põhikirjas, inimõiguste ülddeklaratsioonis ja inimõigusi puudutavas rahvusvahelises õiguses. See tähendab, et põlisrahva liikmetel on muu hulgas õigus elule ja tervisele, kehalisele ja vaimsele puutumatusele ning vabadusele.

Põlisrahval on õigus enesemääramisele, sellest õigusest tulenevalt määravad nad vabalt oma poliitilise seisundi
ja suunavad vabalt oma majanduslikku, sotsiaa
lset ja kultuurilist arengut. Põlisrahval on õigus tegelda endale
meelepärase tegevusega ning omandada teadmisi sõltumatutest allikatest.

Põlisrahval on õigus omada, kasutada ja valitseda oma maid, maa-alasid, õhuruumi, veekogusid, rannikumeresid, looduslikku rikkust ja loodusvarasid ning kõiki muid varasid. Põlisrahval on õigus omada, kasutada, arendada ja hallata maid, maa-alasid ja varasid, mida nad omavad tavapärase omanduse mõistes või muu tavapärase asustamise või kasutamise mõistes, nagu ka neid, mida nad on muul moel omandanud.
Põlisrahval on õigus heastamisele, mis võib tähendada tagastamist, või kui see pole võimalik, siis õiglast, ausat ja võrdväärset hüvitust maade, maa-alade ja varade eest, mida nad on tavapäraselt omanud või muul moel asustanud või kasutanud ja mis on neilt tasuta sundvõõrandatud, ära võetud, asustatud, kasutatud või mida on kahjustatud ilma nende vaba, eelneva ja teadliku nõusolekuta.

Põlisrahval on õigus keskkonna ning nende maade, maa-alade ja varade tootmisvõime säilitamisele ja kaitsele. Mitte keegi ei tohi kahjustada põlisrahva elukeskkonda, majandust, sotsiaalset, kultuurilist või vaimset pärandit.

Põlisrahva maad peavad olema puutumatud sõjalisest tegevusest. Põlisrahva õigusi rikkudes nende maa-alale viidud erajulgeoleku- ja sõjalised jõud tuleb sealt välja viia. Põlisrahval on ühine õigus elada vabaduses, rahus ja turvalisuses. Keelatud on igasugune nendevastane vägivald või hävitustöö ning tegevused, mille eesmärk või tulemus on põlisrahva maade, maa-alade või varade sundvõõrandamine.
Keelatud on igasugune tegevus, mille eesmärk või tulemus on põlisrahva terviklikkuse, kultuuriliste väärtuste või rahvusliku eneseteadvuse rikkumine, sealhulgas on keelatud paigutada põlisrahva lapsi nende ja nende vanemate tahte vastaselt teiste laste sekka (nt lasteaiad, koolid vm asutused).

Otsuse leiad siit: pdf.